Blogi

Lähedaste vaimse tervise märkamine

Lähedaste vaimse tervise märkamine

“Ma olen tema pärast mures, ta ei suhtle viimasel ajal eriti inimestega, tundub kuidagi mõtlik olevat ja ma ei mäleta, millal ta viimati naeratas.” Kas on kedagi, kelle peale antud lauset lugedes mõtlesid? Aitäh, et märkasid. Kuidas aga teda aidata? 

 

Praegusel ajal, kui me kõik oleme rohkemal või vähemal määral mures, tunneme, et asjad kasvavad üle pea ja üritame lihtsalt päev-päevalt hakkama saada, on oma murede kõrval oluline märgata siiski ka enda lähedasi ja tuttavaid, kellele antud olukord võib tunduda lootusetu. 

 

On oluline üksteist aidata ja vajadusel toeks olla. Selleks on sageli kõige lihtsamad võimalused - märkamine, kuulamine ja abistamine. 

 

Märkamine: 

Keerulisemaid päevi on meil kõigil, kuid mõtle, kas “Mul on lihtsalt halb päev/halb tuju,” on Sinu lähedasel kestnud juba pikemat aega või ongi nähtus lühiajaline. Kui halb “päev” on juba rohkem kui pool kuud kestnud, tasuks süveneda ja teha kindlaks, kas ja kuidas saaksid oma lähedast aidata. 

 

Kuulamine: 

Kutsu oma pereliige, sõber, klassikaaslane teed jooma või jalutama. Ürita teda kodu keskkonnast välja saada, kuid kohta, kus ta tunneb end mugavalt. 

Kuula teda. Sageli võib ta samu asju mitu korda rääkida, kuid see on tema jaoks vajalik. Ära kiirusta nõuannetega, kui ta pole seda palunud. Kui depressiooni on põhjustanud mingi kindel probleem, proovi aidata tal lahendust leida.” (Peaasi.ee) 

Sinu lähedase jaoks on oluline, et tal oleks keegi, kellega suhelda ning keda usaldada. Kuulamisel ole kannatlik, püüa mõista ja ära suru enda arvamust peale (see võib tekitada lähedases tunde, et teda ei kuulata ja tema mõtted pole olulised). 

Kui ta palub tema vaimsest seisust kellelegi mitte rääkida, siis ära riku lubadust, kuid samas ürita selgitada, et parim lahendus tema muredele on professionaalne abi. 

 

Abistamine: 

Märka pisiasju tema käitumises - kiida parematel päevadel tema naeratust, kuula hoolega halvematel hetkedel ning ära iial jäta enesetapuga seotud vihjeid tähelepanuta. 

Jälgi tema igapäevast käitumist - kas ta liigub piisavalt, kas hoidub sõltuvust tekitavatest ainetest, kas suhtleb teiste inimestega, kas tema toitumisharjumused on korras jne. Igapäevane rutiinne ja tervislik tegutsemine aitab inimesel hoiduda kõige halvematest mõtetest. 

Leia pikemaajalise madalseisu korral psühholoog või nõustaja, keda Sinu lähedane võiks usaldada ning mine võimalusel temaga vastuvõtule kaasa, et talle toeks olla. 

 

Me kõik vajame enda kõrvale inimest, keda me saame usaldada. Kui tunned aga, et oled ise keerulises seisus ning abikätt pole kuskilt ulatumas, siis palume abi otsida professionaalselt nõustajalt või uurida lehekülge peaasi.ee (tasuta vaimse tervise nõustamine). 

 

Hoolime enda ja teiste vaimsest tervisest ning märkame õigel hetkel abivajajat!