Blogi

AJA PLANEERIMINE - miks on see vajalik ja kuidas aega oskuslikult planeerida?

AJA PLANEERIMINE - miks on see vajalik ja kuidas aega oskuslikult planeerida?

Ööpäevas tundub olevat liiga vähe tunde ning hüppad pidevalt ühe ülesande juurest teisele? Viimast rahulikku päeva ei mäleta ja ülesannete kuhja vaadates ei tundu nii pea tulevat ka? Ja kuidas sellistes olukordades üldse vaimse tervise eest ka hoolitseda? 

 

Antud postituses käsitleme kolme grupi ajaplaneerimist - noored, lapsevanemad ja üldine peresisene ajakasutus. Postitus põhineb meie enda kogemustel, praktikal ja koolitustel omandatud teadmistel. 

 

Aja planeerimine on Sinu võimalus oma tegevuste üle kontroll saavutada ja kõigi ülesannete keskel rahulik olla. Oskuslik aja planeerimine on õpitav läbi pideva eneseanalüüsi, kirjapanekute ja distsiplineeritud täitmise. 

 

Esmalt jagame nippe noortele: 

 

Hea noor - enne, kui oskuslikult aega planeerima saad hakata, palume mõelda praegusele ajakasutusele. Esmaselt pane kirja 2 päeva jooksul Sinu reaalne ajakulu erinevatele tegevustele - unetunnid, koolitunnid, kogu nutitelefoni kasutamise aeg (kellaaegadega ja ka viie minutilised pisikesed pausid), tantsutundide kestused, söömine jnejne. See on vajalik selleks, et näeksid, millele Sul kõige rohkem aega kulub ning kust saaksid aega juurde näpistada. Selle punkti puhul on oluline eneseanalüüsi oskus ja ausus. Sa täidad antud ülesannet Sinu enda jaoks. 

 

Kui ajakasutus on kirjas ja analüüsitud, siis alusta oma päevaplaanide kirja panemisega. Selleks palume Sul teha paberile alguses neli blokki - koolitöö ja kohustused, sõbrad ja pere, aeg iseendale ja unetunnid. Alusta lihtsaimast - noor vajab arenemiseks vähemalt kaheksat (ideaalis 9-10) unetundi igal ööl. 24-8=16, seega on Sul alles jäänud 16 tundi ülejäänud kolme bloki jaoks. Koolitunnid kestavad olenevalt päevast ja vanuseastmest keskmiselt 6,5 tundi, lisaks arvesta kodutöödele kuluv aeg, mis võiks kõige rohkem võtta Sinu päevast 1,5 tundi. Lahuta söömisele, riietumisele ja igapäevastele tegevustele kuluv aeg ehk umbes 1 tund. See teeb 7 tundi aega Sinu sõpradele, perele ja iseendale. Sinu huvid võiksid hõlmata 3-4 tundi Sinu päevast. Olgu selleks siis tantsimine, lugemine, pillimäng, jõutrenn, joonistamine või mis iganes Sinu silmad särama lööb. Nüüdseks on Sul 3-4 tundi, et veeta aega sõprade või perega ning leida aega ka iseendale (rahulik muusika kuulamine üksinda, mediteerimine, oma mõtete kirja panemine vms). 

 

Näidis päevakava: https://drive.google.com/file/d/1AxMqggb5B3WEt0jJyK1zifdSwJdnNYzA/view?usp=sharing 

 

David Allen on öelnud: “Kui sa ei pööra asjadele piisavalt tähelepanu, siis lõpuks nõuavad need rohkem tähelepanu, kui nad tegelikult väärivad.” 

 

Kui otsustad oma päevast 2 tundi veeta sotsiaalmeedias ajatajuta infot kerides, on mingi aspekt Sinu igapäevasest ajakavast juba häiritud ning antud ülesanded lükkuvad edasi homsesse, ülehomsesse või järgmisesse nädalasse. Üldjuhul on selleks aspektiks aeg iseendale või oma lähedastele, sest sellele blokile aja leidmine on kõige lihtsam lükata hilisemaks. Eelneva edasilükkamine pole aga kasulik ei Sinu enda tervisele kui ka Sinu ja sinu lähedaste omavahelistele suhetele. 

 

Pane oma päevakava kirja ning selle jaoks soovitame kasutada pühapäeva, et tulevast nädalast kerge ettekujutus saada. Pühapäev on üldjuhul kõige rahulikum päev ning Sul on aega analüüsida, millele Sa soovid oma ärkvel olemise tunde kulutada. 

 

Päevakava olemasolul hoia see pidevalt endal silme ees - aseta see koolilauale või avatuna riiulisse ning täienda seda vajadusel igapäevaselt. 

 

Pea meeles, et planeeritud ülesandele keskendudes unustaksid internetis saabuvad sõnumid, sest endalegi märkamatult avame sõnumi tulekul ka lisarakendusi ja kulutame sellega põhjendamatult aega. Võid kasutada teavituste blokeerimiseks mõeldud rakendusi või lülitada telefonist interneti välja.

 

Ülesannetele keskendumisel võid kasutada Pomodoro tehnikat, mis aitab vältida “aju üle kuumenemist” ehk siis - tööta 25 minutit, puhka 5 minutit, tööta 25 minutit, puhka 5 minutit. Viie minutilise puhkuse ajal liigu, venita, too endale köögist vett, sule silmad ja lülita kõik mõtted ajus välja. 

 

Sinu igapäevaelu on Sinu enda korraldada - tee nii, et oleksid sellega rahul ja õnnelik. 

 

Teisena jagame nippe lapsevanematele: 

 

Sarnaselt Sinu lapsele palume Sul teha paberile alguses neli blokki - tööaeg ja kohustused, Sinu lähedased, aeg iseendale ja unetunnid. Alusta lihtsaimast - täiskasvanud inimene vajab arenemiseks vähemalt seitset (ideaalis 8-9) unetundi igal ööl. 24-7=17, seega on Sul alles jäänud 17 tundi ülejäänud kolme bloki jaoks. Tööaeg kestab olenevalt erialast ja koormuse tasemest keskmiselt 8,5 tundi. lisaks arvesta vanemaks olemise ülesannetele kuluv aeg (toidu tegemine, koristamine jne), mis võiks kõige rohkem võtta Sinu päevast 1,5 tundi. Lahuta söömisele, riietumisele ja igapäevastele tegevustele kuluv aeg ehk umbes 1 tund. See teeb 6 tundi aega Sinu lähedastele ja iseendale. Sinu huvid võiksid hõlmata tunni Sinu päevast. Olgu selleks siis tantsimine, lugemine, jõutrenn, mediteerimine või mis iganes Sinu silmad särama lööb. Nüüdseks on Sul 4 tundi, et veeta aega oma lähedastega ning leida aega ka iseendale (rahulik muusika kuulamine üksinda, vanniskäik, jalutamine, oma mõtete kirja panemine vms). Neljast allesjäänud tunnist soovitan iseendale võtta igas päevas samuti tunni, et päriselt keskenduda enda keha ja vaimu kuulamisele. Kolm tundi Sinu päevast võivad hõlmata laste kodutöö küsimustele vastamist, koos ülesannete kontrollimist ning ühise aja veetmist. 

 

Antud päevaplaan on koostatud keskmiste ajakulude järgi ning tegevuste kestusi võib nihutada, kuid pikemas perspektiivis see siiski kasulik pole. 

 

Pane oma päevakava kirja ning selle jaoks soovitame kasutada pühapäeva, et tulevast nädalast kergem ettekujutus saada. Päevakava olemasolul hoia see pidevalt endal silme ees - aseta see töölauale või avatuna riiulisse ning täienda seda vajadusel igapäevaselt. 

 

Kui ka päevaplaani olemasolul tunduvad kohustused üle pea kerkivat, siis võta 5 minutit - istu rahulikult maha, hinga sügavalt sisse-välja, vaata üle, millisele tegevusele kuluvat aega saaksid kärpida ning planeeri päev vastavalt muutustele ümber. See aitab vältida liigset stressi ning kokkuvõttes saad kogu vajaliku siiski tehtud. 

 

Ülesannete täitmisel aga pea meeles, et oluline on keskenduda ka iseendale, sest olles ise vaimselt “õiges paigas”, on lihtsam olla ka veel parem ema, lähedasem ja mõistvam oma elukaaslasega ja vaimse tervise heaolu puhul on ka Sinu organism tugevam. 

 

Kõige tähtsam on “püsida graafikus” ja saavutada kontroll enda elu ja tegemiste üle. Püsigem tugevad ja õnnelikud. 

 

Viimasena jagame nippe selleks, et peresisene üldine aja planeerimine toimiks: 

 

Kui lapsevanemana on aega alles õhtul koolitöödest lähtuvate muredega tegelemiseks või söögi valmistamiseks, siis on lihtsam ja muretum, kui iga pereliige on teadlik teiste päevaplaanidest, et võimalusel planeeritud aegu ühendada. Koostage perena lisaks iga liikme oma päevaplaanidele ka peresisene ajakava ühiste tegevuste, koos koristamise ja igapäevaste ülesannete jaoks, et kõigile liikmetele sobiks nende toimumise aeg. 

See nädalaplaan võiks asuda külmkapil või elutoas, mida kõik pereliikmed igapäevaselt külastavad. 

 

See väldib omavahelisi arusaamatusi ja igal pereliikmel on võimalus millegi toimumisel kaasa rääkida. Lapsevanemana soovitame lapsele selgitada, et kui vanem parasjagu töötab, siis pole aeg küsimusteks ning see tuleneb antud tegevusele määratud ajast, mitte vanema enda meeleolust. Nii õpib Sinu laps iseseisvamalt koolitööde lahendamist ja igapäevaseid toiminguid. 

 

(Et vältida ka olukordi, kus vanem peab tegema tööd ja laps soovib samas ruumis mängida, proovige ruumide eraldamist. Võimalusel teeb iga pereliige oma kodutöid ja tööasju kindlas eraldi toas, kuid selle võimaluse puudumisel on variant ka näiliselt toad eraldada - kevadel soovitasime toa põrandale tõmmata ehituspoest saadav teibiriba, mis eraldaks kodukontori ja mänguala/telekaruumi vms. Pisematele pereliikmetele tuleks siinkohal selgitada, et vanema tööaja puhul teibiribast üle ei astu - see väldib keset töötuhinat olukordi, kus laps kõik oma mänguasjad vanema sülle kuhjab jne.)

 

Aja planeerimine on Sinu võimalus selleks, et mitte oma aega kulutada ülesannete kuhja all stressis olemisele ja elul lasta Sinust mööda tuhiseda. Loo planeerimisest oma harjumus ja märkad peagi, et leidsid rohkem aega tegevustele, mis varem unarusse olid jäänud. 

 

Ning kui esimestel kordadel kõik hästi välja ei tule, siis ära muretse - ka mina kirjutan seda teksti hetkel öösel kell 2, sest taas ei tundu päevas olevat piisavalt tunde (tegelikult veetsin liiga palju aega keskendudes ülesannetele, mida oleks saanud kellelegi delegeerida või kergema vaevaga ära teha). Iga päev on uus algus, et olla veel parem versioon iseendast.